E-its rakendamine: efektivsus ja kasu IT-juhtidele

Mis on E-ITS ja miks see on oluline?

E-ITS (Eesti Infoturbestandard) on uus kohustuslik infoturbe haldussüsteem, mis asendab varasema ISKE standardi. See on oluline samm Eesti digiturvalisuse parandamiseks ja ühtlustamiseks rahvusvaheliste standarditega. E-ITS põhineb Saksamaa BSI IT-Grundschutzi meetodil ja vastab ISO/IEC 27001 nõuetele, tagades süsteemse lähenemise infoturbe haldamisele.

Alates 01.01.2023 peavad E-ITSi järgima avaliku sektori asutused, elutähtsate teenuste osutajad ja küberturvalisuse seadusega määratud organisatsioonid. See standard aitab organisatsioonidel paremini hallata infoturbe riske, tõsta andmekaitse taset ja tagada äriprotsesside järjepidevus. E-ITS on eriti oluline suurematele ettevõtetele, kus infosüsteemid on keerukad ja andmete turvalisus kriitilise tähtsusega.

Lisaks seadusest tulenevale kohustusele pakub E-ITSi rakendamine mitmeid eeliseid. See aitab organisatsioonidel tuvastada ja kõrvaldada turvaauke, optimeerida IT-protsesse ning tõsta üldist küberturvalisuse taset. E-ITS loob ka ühtse raamistiku, mis lihtsustab koostööd erinevate asutuste ja ettevõtete vahel, tagades ühtsed turvanõuded ja -praktikad.

Rakendamise põhisammud

E-ITSi rakendamine on süstemaatiline protsess, mis hõlmab järgmisi põhisamme:

  1. Ettevalmistus:
  • Praeguse olukorra põhjalik kaardistamine, mis hõlmab olemasolevate infosüsteemide, andmebaaside ja võrkude analüüsi
  • Meeskonna määramine, kaasates nii IT-spetsialiste kui ka äripoole esindajaid
  • Detailse ajakava koostamine, arvestades organisatsiooni suurust ja keerukust
  1. Põhiprotsessid:
  • Äriprotsesside ja IT-süsteemide detailne kaardistamine, kasutades näiteks CMDB varahalduse süsteemi
  • Varade inventuur, mis hõlmab nii füüsilisi kui ka digitaalseid ressursse
  • Põhjalik riskianalüüs, hinnates potentsiaalseid ohte ja nende mõju
  • Turvameetmete valik E-ITSi kataloogist, lähtudes riskianalüüsi tulemustest
  1. Dokumentatsiooni loomine:
  • Kõigi oluliste protseduuride detailne kirjeldamine, tagades selged juhised igaks olukorraks
  • Valitud turvameetmete põhjalik dokumenteerimine, sh rakendamise kava ja vastutajad
  • Selge vastutuste määramine organisatsiooni eri tasanditel

Iga samm nõuab hoolikat planeerimist ja elluviimist. Oluline on kaasata protsessi kõik asjakohased osakonnad, et tagada terviklik lähenemine infoturbe haldamisele. Regulaarne kommunikatsioon ja koolitused aitavad tagada, et kõik töötajad mõistavad E-ITSi olulisust ja oma rolli selle rakendamisel.

Praktilised tööriistad ja meetodid

E-ITSi efektiivseks rakendamiseks on soovitatav kasutada mitmeid praktilisi tööriistu ja meetodeid:

  • CMDB (Configuration Management Database) varahalduse süsteem: See tööriist aitab luua tervikliku ülevaate organisatsiooni IT-infrastruktuurist. CMDB võimaldab kaardistada kõik IT-varad, nende omavahelised seosed ja sõltuvused. See on eriti kasulik suurtes organisatsioonides, kus on palju erinevaid süsteeme ja seadmeid.

  • Jira protsessijuhtimiseks: Jira on paindlik projektijuhtimise tööriist, mis sobib hästi E-ITSi rakendamise erinevate etappide haldamiseks. Selle abil saab luua ülesandeid, jälgida edenemist ja hallata kogu projekti kulgu.

  • Assets varahalduseks: See tööriist aitab pidada täpset arvestust kõigi organisatsiooni IT-varade üle. See hõlmab nii riistvara kui ka tarkvara, võimaldades jälgida varade elutsüklit, hooldusgraafikuid ja litsentse.

  • Digiriigi Akadeemia e-kursused: Need kursused pakuvad väärtuslikku teavet ja praktilisi juhiseid E-ITSi rakendamiseks. Need on eriti kasulikud meeskonnaliikmetele, kes vajavad põhjalikumat arusaamist E-ITSi nõuetest ja parimatest praktikatest.

  • Riskihindamise maatriksid: Need aitavad visuaalselt hinnata ja prioriseerida erinevaid turvariske. Maatriksid võimaldavad kergesti tuvastada kõrgeima prioriteediga riske, mis vajavad kohest tähelepanu.

  • Turvameetmete kataloogid: E-ITS pakub põhjalikku kataloogi erinevatest turvameetmetest. Nende kataloogide kasutamine aitab valida sobivaimad meetmed konkreetsete riskide maandamiseks.

Lisaks nendele tööriistadele on oluline rakendada ka regulaarseid turvateste, sh penetratsiooniteste ja haavatavuse skaneerimisi. Need aitavad tuvastada potentsiaalseid nõrkusi enne, kui neid saab ära kasutada. Samuti on soovitatav kasutada automatiseeritud turvalahendusi, nagu SIEM (Security Information and Event Management) süsteemid, mis aitavad jälgida ja analüüsida turvasündmusi reaalajas.

Auditeerimine ja vastavus

E-ITSi rakendamise oluline osa on regulaarne auditeerimine, mis tagab standardi nõuetele vastavuse ja pideva parendamise. Auditeerimistsükkel koosneb kolmest peamisest etapist:

  1. Põhiaudit: See on põhjalik hindamine, mis viiakse läbi E-ITSi esmakordsel rakendamisel või pikema perioodi järel. Põhiauditi käigus kontrollitakse kõiki E-ITSi aspekte, sh dokumentatsiooni, protsesse ja rakendatud turvameetmeid. See audit annab tervikliku ülevaate organisatsiooni infoturbe seisust.

  2. Vaheaudit: See on kergemakaaluline audit, mis viiakse läbi põhiauditite vahel. Vaheauditi eesmärk on kontrollida, kas organisatsioon järgib jätkuvalt E-ITSi nõudeid ja kas varasemalt tuvastatud puudused on kõrvaldatud. See aitab tagada pideva vastavuse ja turvalisuse taseme.

  3. Järelaudit: See viiakse läbi pärast põhi- või vaheauditit, kui on tuvastatud olulisi puudusi. Järelauditi eesmärk on kontrollida, kas leitud probleemid on efektiivselt lahendatud ja kas rakendatud parandused on piisavad.

On oluline märkida, et väikesed ettevõtted (alla 10 töötaja, käive alla 2 miljoni euro) on auditeerimiskohustusest vabastatud. See ei tähenda siiski, et neil pole vaja E-ITSi rakendada – nad peavad endiselt järgima standardi nõudeid, kuid neil pole kohustust läbida ametlikku auditeerimisprotsessi.

Auditeerimine ei ole ainult formaalne nõue, vaid ka väärtuslik võimalus organisatsiooni infoturbe taseme parandamiseks. Auditid aitavad tuvastada võimalikke nõrkusi ja arendamisvõimalusi, mida organisatsioon ise ei pruugi märgata. Samuti annavad auditid kindlustunde klientidele ja partneritele, et organisatsioon võtab infoturvet tõsiselt.

Usaldusväärne IT-partner võib olla hindamatu abi auditeerimisprotsessi ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Nad saavad pakkuda ekspertteadmisi ja objektiivset vaadet organisatsiooni infoturbe praktikatele, aidates tuvastada ja lahendada potentsiaalseid probleeme enne ametlikku auditit.

Kuidas alustada?

E-ITSi rakendamise alustamine võib tunduda keeruline, kuid järgides süstemaatilist lähenemist, saab protsessi muuta hallatavateks sammudeks:

  1. Tutvuge E-ITSi põhimõtetega: Enne rakendamise alustamist on oluline mõista E-ITSi aluseid ja nõudeid. Lugege läbi ametlik dokumentatsioon ja juhendmaterjalid. Kaaluge osalemist koolitustel või seminaridel, mis keskenduvad E-ITSile.

  2. Hinnake oma organisatsiooni valmisolekut: Viige läbi esialgne analüüs, et mõista, kui kaugel teie organisatsioon on E-ITSi nõuete täitmisest. See hõlmab olemasolevate infoturbe protsesside, dokumentatsiooni ja tehniliste lahenduste ülevaatamist. Tuvastage lüngad ja valdkonnad, mis vajavad enim tähelepanu.

  3. Koostage rakendamise ajakava: Looge realistlik ja detailne ajakava E-ITSi rakendamiseks. Arvestage oma organisatsiooni suuruse, keerukuse ja olemasolevate ressurssidega. Jagage protsess väiksemateks, hallatavateks etappideks ja määrake igale etapile selged eesmärgid ja tähtajad.

  4. Moodustage meeskond: Määrake E-ITSi rakendamise eest vastutav meeskond. See peaks hõlmama IT-spetsialiste, äripoole esindajaid ja juhtkonna liikmeid. Veenduge, et meeskonnal oleks piisavalt aega ja ressursse projekti elluviimiseks.

  5. Alustage dokumentatsiooni loomisega: Alustage olemasolevate protsesside ja poliitikate dokumenteerimisest. See aitab tuvastada valdkondi, mis vajavad täiendamist või muutmist E-ITSi nõuetele vastamiseks.

  6. Kaasake vajadusel usaldusväärne IT-partner: Kui teil puuduvad organisatsioonis vajalikud teadmised või ressursid, kaaluge välise eksperdi kaasamist. IT-partner saab pakkuda väärtuslikku nõu ja abi kogu rakendamisprotsessi vältel.

  7. Alustage riskianalüüsiga: Viige läbi põhjalik riskianalüüs, et tuvastada peamised ohud ja haavatavused. See aitab prioritiseerida tegevusi ja valida sobivaimad turvameetmed.

  8. Rakendage turvameetmeid järk-järgult: Alustage kõige kriitilisemate riskide maandamisest ja liikuge järk-järgult edasi. Veenduge, et iga rakendatud meede on korralikult dokumenteeritud ja testitud.

  9. Koolitage töötajaid: E-ITSi edukas rakendamine nõuab kõigi töötajate panust. Korraldage regulaarseid koolitusi, et tagada, et kõik mõistavad oma rolli infoturbe tagamisel.

  10. Valmistuge auditiks: Kui olete rakendanud põhilised turvameetmed ja protsessid, viige läbi siseaudit, et tuvastada võimalikud puudused enne ametlikku välisauditit.

Alustades nende sammudega, loote tugeva aluse E-ITSi edukaks rakendamiseks. Pidage meeles, et see on pidev protsess, mis nõuab regulaarset ülevaatamist ja kohandamist.

Tugi ja ressursid

E-ITSi rakendamine on kompleksne protsess, mis nõuab mitmekülgset tuge ja ressursse. Pro IT pakub terviklikku tuge E-ITSi rakendamisel, pakkudes järgmisi teenuseid:

  • IT-süsteemide hooldus: Pro IT tagab, et teie IT-infrastruktuur on alati optimaalselt seadistatud ja vastab E-ITSi nõuetele. See hõlmab regulaarset süsteemide hooldust, uuendamist ja optimeerimist, mis on kriitilise tähtsusega infoturbe tagamisel.

  • Turvalisuse tagamine: Pro IT pakub laiaulatuslikke turvalahendusi, alates turvaaukude tuvastamisest kuni keerukate kaitsemehhanismide rakendamiseni. See hõlmab ka regulaarseid turvateste ja penetratsiooniteste, et tagada teie süsteemide vastupidavus reaalsetes rünnakuolukordades.

  • Serveri tugiteenused: Usaldusväärne ja turvaline serveritaristu on E-ITSi nõuete täitmise alustala. Pro IT pakub nii füüsiliste kui ka virtuaalsete serverite haldamist, tagades nende optimaalse jõudluse ja turvalisuse.

  • Professionaalne nõustamine: Pro IT ekspertmeeskond pakub põhjalikku nõustamist E-ITSi rakendamise kõigis etappides. See hõlmab nii strateegilist planeerimist kui ka praktilisi soovitusi igapäevaste probleemide lahendamiseks.

Lisaks Pro IT pakutavatele teenustele on saadaval ka mitmeid muid olulisi ressursse:

  • Riigi Infosüsteemi Amet (RIA): RIA pakub põhjalikke juhendmaterjale ja konsultatsioone E-ITSi rakendamiseks. Nende veebilehelt leiab värskeimat teavet nõuete ja parimate praktikate kohta.

  • Digiriigi Akadeemia: Pakub mitmeid e-kursusi, mis keskenduvad spetsiifiliselt E-ITSi rakendamisele. Need kursused on suurepärane võimalus meeskonna teadmiste täiendamiseks.

  • Erialased foorumid ja võrgustikud: Liitumine erialaste võrgustikega võimaldab vahetada kogemusi teiste organisatsioonidega, kes on samuti E-ITSi rakendamas või juba rakendanud.

  • Rahvusvahelised standardid: Kuigi E-ITS on Eesti-spetsiifiline, põhineb see rahvusvahelistel standarditel nagu ISO/IEC 27001. Nende standardite uurimine võib pakkuda täiendavaid teadmisi ja perspektiive.

Oluline on meeles pidada, et E-ITSi rakendamine on pidev protsess, mitte ühekordne projekt. Seega on jätkuv tugi ja ressursside kättesaadavus kriitilise tähtsusega. Regulaarne konsulteerimine ekspertidega, nagu Pro IT meeskond, aitab tagada, et teie organisatsioon püsib kursis uusimate ohtude ja lahendustega ning vastab pidevalt E-ITSi nõuetele.

Korduma kippuvad küsimused

E-ITSi rakendamisel tekib sageli mitmeid küsimusi. Siin on vastused mõnedele kõige sagedamini esinevatele küsimustele:

  • Millal peab üleminek olema lõpetatud?
    Üleminek E-ITSile tuleb lõpetada 2024. aastaks. See tähendab, et organisatsioonidel on veel aega kohaneda uute nõuetega, kuid on oluline alustada protsessiga võimalikult varakult. Varane alustamine võimaldab sujuvamat üleminekut ja annab aega võimalike probleemide lahendamiseks.

  • Kas ISO 27001 sertifikaat sobib alternatiivina?
    Jah, ISO/IEC 27001 sertifikaat võib asendada E-ITSi, kui vastavus on haldusjärelevalvele esitatud. ISO 27001 on rahvusvaheline standard, mis katab paljuski samu valdkondi kui E-ITS. Siiski on oluline märkida, et kuigi ISO 27001 sertifikaat on aktsepteeritav alternatiiv, võib olla kasulik tutvuda ka E-ITSi spetsiifiliste nõuetega, et tagada täielik vastavus Eesti seadusandlusele.

  • Millised on põhilised väljakutsed?
    Peamised väljakutsed E-ITSi rakendamisel on:

    1. Ressursside planeerimine: E-ITSi rakendamine nõuab märkimisväärseid ajalisi ja rahalisi investeeringuid. Organisatsioonid peavad hoolikalt planeerima, kuidas jaotada ressursse nii, et see ei häiriks igapäevast äritegevust.
    2. Protsesside kaardistamine: Paljudel organisatsioonidel võib olla raskusi kõigi oma äriprotsesside ja IT-süsteemide põhjaliku kaardistamisega. See on aga kriitilise tähtsusega samm E-ITSi edukaks rakendamiseks.
    3. Dokumentatsiooni koostamine: E-ITS nõuab põhjalikku dokumentatsiooni kõigi oluliste protsesside ja turvameetmete kohta. See võib olla aeganõudev protsess, eriti organisatsioonides, kus varasem dokumentatsioon on puudulik.
    4. Organisatsioonikultuuri muutmine: E-ITSi edukas rakendamine nõuab sageli muutusi organisatsiooni kultuuris ja töötajate suhtumises infoturbe küsimustesse. See võib olla aeganõudev protsess, mis nõuab pidevat koolitust ja kommunikatsiooni.
    5. Tehniliste lahenduste valimine ja rakendamine: Sobivate tehniliste lahenduste valimine E-ITSi nõuete täitmiseks võib olla keeruline, eriti kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas.
  • Kuidas tagada jätkuv vastavus E-ITSi nõuetele?
    Jätkuva vastavuse tagamiseks on oluline:

    1. Regulaarsed siseauditid: Viige läbi regulaarseid siseauditeid, et hinnata vastavust E-ITSi nõuetele.
    2. Pidev koolitus: Tagage, et kõik töötajad on kursis uusimate infoturbe praktikatega ja E-ITSi nõuetega.
    3. Protsesside järjepidev ülevaatamine: Vaadake regulaarselt üle ja uuendage oma infoturbe protsesse ja dokumentatsiooni.
    4. Tehnoloogia uuendamine: Hoidke oma IT-infrastruktuur ja turvalahendused ajakohastena.
    5. Koostöö ekspertidega: Kaaluge regulaarseid konsultatsioone infoturbe ekspertidega, et olla kursis uusimate ohtude ja lahendustega.

Nende küsimuste ja vastuste mõistmine aitab organisatsioonidel paremini valmistuda E-ITSi rakendamiseks ja selle pikaajaliseks haldamiseks. On oluline meeles pidada, et E-ITSi rakendamine on pidev protsess, mis nõuab pidevat tähelepanu ja kohandamist.